Talvine veeohutus

Jää •       Ohutu viibimine jääl  •   Tegutsemine talvise veeõnnetuse korral

Jää ja selle tekkimine

 Eestis hakkavad veekogud jäätuma hilissügisel, novembris. Külma talve korral püsib jää kuni varakevadeni, märtsini. Sel perioodil liiguvad inimesed jääl – uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jää korral ületatakse jääd isegi autodega. Sellesse perioodi jäävad ka kahjuks õnnetused, mis toimuvad veekogudel. Statistika järgi toimuvad jäätunud veekogudel õnnetused just sügiseti ja kevadeti ehk perioodil, mil jää on nõrk. Paljud samalaadsed õnnetused jääksid toimumata, kui inimestel oleks baasteadmised jää tekkimisest ja olemusest.  

  • Millal hakkavad veekogud jäätuma:

  1. Veekogud hakkavad jäätuma, kui õhutemperatuur langeb alla 0º C;

  2. Pärast esimesi külmasid tekkinud jää on õhuke ja nõrk ega kanna inimest;

  3. Jääle on ohutu minna pärast paarinädalast külma, kui õhutemperatuur on olnud pidevalt madal.

 

  • Erinevatel veekogudel esineb alati piirkondi, kus jää on nõrgem. Sellisteks kohtadeks on:

  1. Kiirevoolulised kohad jõgedes – jää tekkimist segavad pidevalt liikumises olevad veekihid;

  2. Suubumiskohad – kohad, kus näiteks kaks jõge saavad kokku või koht, kus jõgi suubub järve või merre. Sellistes kohtades takistavad jää teket keerised;

  3. Allika kohad – veekogud, milles leidub allikaid, jäätuvad alati aeglasemalt. Põhjuseks on allikavee stabiilne temperatuur, mis on alati üle 0º C;

  4. Torude suudmed – kohad, kus veekogusse siseneb näiteks reoveetoru. Sealt tulev vesi on soojem võrreldes veekoguga ja jää tekkimine on aeglasem;

  5. Paadisildade tugipostid, roostik, vettelangenud puude võrade ümbrus – kohtades, kus läbi jää on kas sillapostid, taimed ja oksad on jää nõrgem. Jää ei haaku objektiga ja ümber objektide olevate „aukude” toimub veekogu hapnikuvahetus;

  6. Laevateede lähedus – piirkondades, kus toimub talvine laevaliiklus lõhutakse jääd regulaarselt. Selliselt hoitakse laevatee jäävaba, samas tekitatakse selle lähedusse inimestele ohtlikke pragusid jääs.

Ohutu viibimine jääl

 

  • Enne jääle minekut

  1. Ole kindel, et külm ilm on püsinud nädalapäevad;

  2. Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks;

  3. Riietu vastavalt ilmastiku oludele;

  4. Võta endaga kaasa jäänaelad, need on abivahendid, millega saad ennast hädaolukorras aidata. Jäänaelad tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaelad on mõeldud abivahendina jääaugust välja ronimiseks;

  5. Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle

 

  • Jääl olles

  1. Veendu, et jää kannab sind. Väldi kohti, kus jää võib olla nõrgem;

  2. Liigu jääl juba eelnevalt käidud paikades, nii võid kindel olla, et jää kannab sind;

  3. Hoidu eemale lahvandustest ja jääpragudest. Nende läheduses on jää nõrgem ja sa võid sellest läbi vajuda;

  4. Ära kunagi sõida jääpangaga, kui näed seda kedagi tegemas, siis keela. Jääpank võib kiiresti laguneda ja sellel viibijad vette kukkuda;

  5. Kui kuuled jää praksumist, siis lahku viivitamatult jäält. See on signaal, et kusagil on tekkinud jää sisse praod, mis võivad ohustada sinu ohutut viibimist jääl;

  6. Väldi liikumist jääl pimedas. Sa võid kaotada orientatsiooni ja sattuda kohta, kus jää ei kanna;

  7. Jäätunud veekogul puhub tavapäraselt tuul. Ära unusta, et tuul süvendab külma tunnet ja sul hakkab varem külm, kui tuulevaikses kohas;

  8. Ära tarbi jääl olles ”külma rohuks” alkoholi, see tekitab petliku sooja tunde, kuid tegelikult kiirendab keha jahtumist.

Tegutsemine veeõnnetuse korral

  • Enesepäästmine jääaugust

  1. Hüüa appi;

  2. Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele;

  3. Jälgi, et veevool sind jää alla ei tõmba;

  4. Siruta käed jääaugu servale ja proovi tugevate ujumisliigutstega keha ja seejärel jalad jääaugu servale saada. Ole võimalikult kõhuli, selliselt jaotad oma kehakaalu mööda jääpinda ja sa ei vaju uuesti läbi.

  5. Kui sul on jäänaelad, siis need aitavad sul jääaugust kiiresti välja saada. Võta kumbassegi kätte jäänael, löö need jää sisse ja tõmba ennast jääle;

  6. Kui oled jääaugust välja saanud, siis ära tõuse kohe püsti, nii võid uuesti läbi jää vajuda. Eemaldu jääaugust kas roomates või rulludes;

  7. Ohutus kauguses tõuse püsti ja lahku viivitamata jäält;

  8. Otsi koht, kus sooja saad ja vaheta märjad riided kuivade vastu. Kui sul kuivi riideid käepärast ei ole, siis esmaselt aitab ka, kui märjad riided kuivaks väänad.

  • Teise päästmine jääaugust

  1. Püüa mitte sattuda paanikasse;

  2. Helista 112 või lase seda kellegil lähedalolijal teha;

  3. Lähene hädasolijale võimalusel tema käidud rada. Kui ta on sinuga sama kaaluga, siis see on orientiiriks, kus jää veel kannab;

  4. Päästma minnes jälgi jää käitumist. Kui kuuled praksumist, siis see viitab sellele, et jää ei ole piisavalt tugev;

  5. 2-3 meetrit enne jääaugu serva heida kõhuli ja liigu roomates. Selliselt jaotad oma kehakaalu ühtlaselt mööda jääd ja ei vaju ise sisse;

  6. Ulata hädasolijale mingi ese (kaasa võetud puuoks, laud, redel jne.), kui muud käepärast ei ole, siis sobib selleks ka sinu jope;

  7. Kui hädasolija ei suuda kangestunud sõrmede tõttu abivahendist haarata, siis rooma väga ettevaatlikult talle lähemale ja proovi temast kinni saada;

  8. Kui oled hädasolija jääaugu servale saanud, siis ärge tõuske püsti, vaid roomake või rulluge eemale. Juhul kui kannatanu ei suuda roomata, pead teda lohistama;

  9. Hoolitse, et saaksite ruttu sooja ja märjad riided seljast ära.