Ohutu käitumine paadisõidul

Ettevalmistus paadisõiduks

Enne paadiga veekogule minekut veendu, et ilm on paadisõiduks sobilik. Paadisõitu võivad takistada tugev tuul, kõrge lainetus ja sademed. Sõltuvalt ilmast tuleb valida ka õige riietus. Paadis olles on võimatu ilmastiku nähtuste eest varju leida. Riided peaksid siis hoidma meie keha temperatuuri ja kaitsma meid võimaliku märjaks saamise eest. Ära ei tohi unustada ka oma telefoni pakendamist veekindlasse kotti, sest võimalikus ohuolukorras saab sellega abi kutsuda. Märjaks saanud telefon teatavasti ei tööta. Saadaval on väga erinevaid veekindlaid kotte telefonidele. Enne sellise koti kasutusele võttu tasuks kindlasti proovida, kas telefoni kasutamine läbi koti on võimalik. Probleem selles, et osa kotte on toodetud liiga paksust materjalist ja läbi selle ei ole võimalik telefoni kasutada.

Aerupaat

Minnes aerupaadiga veekogule, veendu, et paat oleks töökorras. Kontrolli, et puuduksid praod ja defektid paadi keres. Väga tähtis on kontrollida ka aerude ja aerutullide seisukorda, defektiga aer võib sõudmise käigus väga kergesti puruneda. Juhul, kui tegemist on võõra paadiga, veendu, milline on paadi kandevõime. Tähtis on, et ei koormataks paati üle. Meeles tuleb pidada, et seda on võimalik teha nii inimeste kui ka asjadega. Reeglina on paadi kandevõime märgitud tema tehniliste andmete plaadil, kusagil parda küljes. Võib juhtuda, et plaat on kadunud või on sellel sellised ühikud, mis jäävad tavainimesele arusaamatuks. Parim viis paadi ülekoormust vältida on, kui iga istekoht saab ühe istuja.

Mootorpaat

Mootorpaadi kontroll enne veele minekut on analoogne nagu aerupaadil, lisandub ainult mootori osa. Kindlasti peab veenduma, et kaasas oleks piisav hulk kütust ja mootor paadi külge korralikult kinnitatud.

Paadi ohutusvarustus

Paati peab alati võtma kaasa varustuse, mida saab kasutada võimaliku ohuolukorra tekkimisel. Varustuse hulka võiks kuuluda:

• Päästerõngas – seda saab kasutada võimaliku vette kukkunu aitamiseks.
• Veehauskar – lameda põhjaga kühvel vee välja viskamiseks paadist.
• Särituli – märguandmiseks, kui ollakse sattunud ohuolukorda.
• Päästevestid – peavad olema paadis ja neid peab jätkuma iga paadisolija jaoks. Reegliks võib võtta selle, et kui ollakse esimest korda paadis, siis pannakse vest ka selga. Loomulikult võib vesti kanda igal paadisõidul aga kui järgida kõiki paadis kehtivaid ohutuse reegleid, siis ei kukuta ka vette.

Kuidas käituda paadis nii, et paadist vette ei satuks

Inimesed ei lähe reeglina paadiga selleks veele, et sellelt vette kukkuda või paat ümber ajada. Selleks, et paadist vette sattuda, peab tegema midagi valesti. Suurimaks probleemiks on siinkohal paadis püsti seismine. Probleem selles, et püsti asendis olev inimene tõstab paadi raskuskeskme kõrgele, see omakorda viib paadi kõikumiseni. Kõikuvas paadis kipub kaduma tasakaal ja inimene kukubki vette.

Millistes olukordades, siis paadis püsti kiputakse tõusma?

• Paati sisenemine ja paadist väljumine. Kui paat seisab silla ääres, siis sellest väljudes ei tasuks kohe paadis püsti tõusta. Pigem tasuks liikuda madalalt, niimoodi ei hakka paat kõikuma ja tasakaal ei kao. Sama reegel kehtib ka paati sisenemisel.
• Paadis olijad hakkavad vahetama kohti. Juhul, kui selleks tekib vajadus, peab paadis liikuma samuti võimalikult madalalt. Püsti tõusmine viib paadi kõikumiseni ja vette võivad sattuda mõlemad koha vahetajad.
• Joobes inimesed paadis. Joobe tulemusena ei suudeta enam olukorda adekvaatselt hinnata ja varem või hiljem tehakse paadis mingi viga, mis lõpeb kas paadi ümber minekuga või siis kellegi vette kukkumisega. Nii nagu ujuda ei tohi purjus peaga nii ei tohiks ka paadiga sõita, kui ollakse joobes. Paadist võivad vette kukkuda ka kalamehed, kui püügitegevuse käigus paadis väga hasartselt püsti tõustakse või siis kaugele üle parda kummardutakse.
• Kiiresti muutuvad ilmastikuolud. Tugev tuul tekitab lainetuse nii merel kui ka järvel, sellises olukorras sõltub paadisolijate turvalisus nende eelnevast kogemusest. Vältimaks ilmastikust tulenevaid probleeme, peab alati enne veepeale minekut ennast ilmateatega kurssi viima.

Tavalisest paadist oluliselt ebastabiilsemad on kanuud ja kajakid. Nendega sõitmist tuleb kindlasti eelnevalt harjutada, enne kui hakatakse ennast nendes veepeal turvaliselt tundma. Nendes sõiduvahendites kehtivad täpselt samad käitumisreeglid nagu paatides.

Päästevest ja selle kandmine

Kõikvõimalike ujuvvestide valikus võib kohata väga erinevaid tooteid, seda eelkõige kasutusala suhtes. Vaatamata tõsiasjale, et kõik ujuvvestid on mõeldud inimkeha veepeal hoidmiseks on nende tööpõhimõtted paljuski erinevad.

Tehnilised parameetrid, mida vesti valimisel peaks inimesed teadma

Ujuvvest peab olema selle kandjale paras. Saamaks endale sobivat vesti, peab inimene teadma enda kehakaalu, sest just vastavalt sellele on valmistatud ka erimõõtu ujuvvestid. Igale vestile on märgitud kehakaalu vahemik, mis näitab, millise kehakaaluga inimesele antud vest sobima peaks. Teine näitaja, mida peab teadma on ujuvvesti kandevõime, mille ühikuks on N (Newton). See näitab seda, kui suurt raskust suudab veepeal ujuv vest enda peal kanda. Saamaks selle suuruse inimestele mõistetavasse ühikusse, tuleb N teisendada kg. Kui vesti peal on märgitud kandevõime 50 N, siis teisenduse tulemusena saame, et vest hoiab enda peal 5 kg raskust.

Päästevest

Tegemist on päästevahendiga, mis peab tagama selle, et vette sattudes inimkeha vee alla ei vajuks. Teine oluline nõue päästevestile on see, et ta peab keerama vette kukkunud inimese selili. Päästevesti tunneb ära väga selgelt eristuva kraeosa järgi ning tema seljaosa ujuk ulatub ainult poolde selga. Nende kahe tehnilise lahenduse tulemusena keerab vees päästevesti kandev inimene selili, ka siis, kui ta peaks olema teadvuseta. Samuti on päästevestil kohustuslikud helkurribad ja vile, mille abil saab endast vees märku anda. Kui päästevst on seljas, peab selle kandja veenduma, et kõik olemasolevad kinnitusrihmad oleksid suletud ja parajaks reguleeritud, unustada ei tohi ka jalgevahe rihma, mis peab takistama vesti üle pea ära tulemist. Kuna päästevest keerab inimese vees alati selili, siis temaga ujumine on keeruline, edasi saab liikuda ainult selili olles.

Ohutusvest

Ohutusvesti ülesanne on vette sattunud ujumisoskusega inimese veepeal aitamine. Näiteks vette kukkunud kajaki sõitja saab ohutusvesti kandes ennast aidata õnnetusolukorra lahendamisel. Vastupidiselt päästevetile puudub ohutusvestil krae. Meeles peab pidama, et ohutusvest ei ole päästevest!

Paukvest

Kuna on päästevest on oma konstruktsioonilt selline, et selle pidev kandmine segab märgatavalt paadis tehtavate tegevuste sooritamist ja see tingib päästevesti mittekandmise on välja töötatud päästevest, mis on kokkupakituna väikese mõõtmeline. Sellist vesti teatakse paukvestina. Rahuolekus paukvest, ei takista selle kandja liigutusi, meenutades pigem kraed. Paukveste on oma rakenduselt kahte tüüpi –manuaalselt avatavad ja automaatselt avatavad. See tähendab seda, et kui paukvesti kandja satub vette ja tal on seljas manuaalvest, siis peab selle kandja spetsiaalsest lülitist avama gaasiballooni, mille sees olev süsihappegaas täidab paukvesti ujupõie. Automaatvesti puhul aktiviseerub käivitusmehhanism kontaktil veega, vesti kandjast sõltumatult. Aktiviseerunud paukvest moodustab nii krae kui ka eesmise ujuki, mis koos hakkavad tööle päästevestina. Olemas on ka helkurid ja vile. Paukvesti ujupõit on võimalik ka täis puhuda, läbi spetsiaalse vooliku. Pärast rakendumist tuleb paukvest survegaasist tühjendada ja uuesti kokku pakkida. Aktiviseerunud gaasiballoon tuleb kindlasti asendada.

Millal päästevest peab seljas olema?

Paragrahviga määratud kandmise kohustust ei ole. Päästevesti kandmine peaks sõltuma kahest aspektist. Esimene on inimese enda soov, kui ikka tuntakse paadis olles ennast paremini päästevesti kandes, siis tuleb seda teha. Mitte mingil juhul ei tohi seda häbeneda. Teisena võiks päästevesti selga panna mingit ohtu märgates. Näiteks äkitselt tugevnenud tuul, tekkiv lainetus jne. Mõlemad need aspektid eeldavad elementaarseid teadmisi enda vees olemise oskusest ja loodusmärkide lugemisest.